Üle 20-ne aasta sadulsepatööd on toonud kaasa erilisemaid töid, kus olen välja mõelnud kogu tehnilise lahenduse. Disanile olen lähenenud just funksionaalsuse seisukohalt. Määratud on iste kõrgused ja kaldenurgad või arvestatud kasutajaga ning ruumiga, kuhu pehmemööbel on läinud.
Kohvik “Sörk”
Kunagine imearmas väike kohvik “Sörk”, kuhu valmistasin erilahendusena diivani ja pingid. Arvestama pidi miniatuursete ruumi võimalustega, mistõttu on diivanite seljatoed maksimaalselt õhukesed ja laua taha pugemisel on arvestatud selleks vajamineva kanna ruumiga.
Voodeid olen valmistanud mitmeid erinevaid. Ekstreemsemad on taaskasutus laudlinadega kaetud ümmargune voodi ja kuldse kangaga portega voodi. Kliendi soovidest lähtuvalt mõtlesin välja nii tehnilise lahenduse kui ka teostasin ise kõik töö etapid.
Avaliku ruumi näide
Avalikku ruumi lõin diivani, kus puitosade töö tellisin teisest ettevõttest, samas tehnilise lahenduse ja joonised tegin ise. Polstri valmistasin samuti ise. Väline disain oli ette antud sisekujundaja poolt.
Kui teil on mõttes eritellimusmööbel, mille teostamisel vajate disaineri abi, võtke minuga ühendust ja leiame koos parima lahenduse.
Punase tooli idee sünd ehk kuidas läbi visandamise tekivad ideed istemööbli vormi ja väljanägemise osas. Video on kokku lõigatud tundide pikkusest tööst ning ei kajasta töö lõpptulemuset, vaid pigem ühte etappi. Kasutades joonistamis-, mudeldamis- ja fototöötlus programme ning AI-l põhinevaid renderdamiskeskkondasid. Lisaks 3D printerit, millega valmistasin 1:10 maketi. Maketi puhul on arvestatud ergonoomika põhitõdede ja mõõtudega.
Siin on näha valik visandeid oma kõige ehedamas naturaalsuses. Täpselt nii ilusad ja kõverad kui need mul 5-40 min jooksul välja tulevad. Pildil olevatel toolidel puudub igasugune taustauuring ja täpsem mõte. Inspiratsiooni olen saanud nii materjalist, nähtud vormidest, teiste esemete (ka toolide) kujust või ka lihtsalt mõttest, kuidas võiks olla mõnus terrassil istuda ja lugeda. Kui tekib küsimus, miks osad pildid on värvilisel paberil siis vastus on lihtne – mul lihtsalt oli värvilist paberit käepärast.
Kui mõni pildil nähtud idee köidab, võib julgelt ühendust võtta. Töötame koos edasi ja teeme idee reaalsuseks.
Enamasti lähtun disainerina uut toodet luues Stanfordi disainmõtlemise mudeli viiest peamisest teemast: mõistmine, määratlemine, kavandamine, prototüüpimine ja testimine. Koos kliendiga selgitame välja, millised etapid klient soovib, et ma toodet arendades läbin.
Lühidalt põhimõistetest:
Klient – ettevõte või (juriidiline) isik, kes soovib tootevalikusse või endale uue disainiga toodet (näiteks istemööblit). Klient ja tootja võivad olla samad isikud. Enamasti tegeleb klient ka valmistoote turundamisega. Tootja – koht, kus uut toodet tootma hakatakse. Selle määrab klient või otsitakse eraldi. Tootja võimekus loob ka toote disainile omad piirid. Tarbija – isikud või asutused, kellele toode on suunatud ja kelle jaoks toode luuakse. Klient ja tarbija võivad olla teatud juhtudel samad isikud. Disainer/teenuse pakkuja ehk teksti mina vorm
Mõistmine
Töö esimene etapp ehk mõistmine on vajaliku taustainfo kogumine ja kliendi vajaduse sõnastamine. Eesmärk on uurida välja hetkeolukord sarnaste toodete valdkonnas nii kliendi portfellis kui turul üldiselt ning mõista, milline on arendatava tooterühma hetkeolukord ja tarbijaskond. Klient kirjeldab võimalikult põhjalikult oma soovi (ese, kliendibaas, turu regioon, tootmisvõimekus jne). Taustainfot kogun ka sama valdkonna uuringuid ja/või artikleid läbi töötades ning vajadusel viin läbi intervjuud kliendi, tootja, müügimeeskonna ja tarbijatega. Lisaks eeldatava sihtrühma uurimine (persoonade loomine) ja kaardistamine (väärtuspakkumise tabeli analüüs) jms.
Mõned näited küsimustest, mida esimeses etapis käsitlen. Milline on kliendi ja tootja võimekus? Milline on loodava toote turg? Millised on analoogsed tooted turul, mis on nende eelised ja puudused? Kas tooterühmaga kaasnevad mingisugused regulatsioonid või nõuded?
Esimese etapi lõpus on disaineril maksimaalselt paljudest aspektidest lähtudes kujunenud selge arusaam tootest, mida koostöös kliendiga arendama hakatakse.
Määratlemine
Teine etapp ehk määratlemine on toote/tooterühma kaardistus, mille eesmärk on võimalikult laia ettekujutuse loomine. Uurin välja kõikvõimalikud tehnoloogiad, mida kasutatakse sarnaste toodete tootmiseks ja nendega seonduvad eripärad. Tehnoloogiate uurimise käigus arvestan kindlasti ka tootja võimekusega.
Vaatan läbi sadu pilte, mis aitavad mõista samasse tooterühma kuuluvate toodete vormi ja trendisuundasid. Ideedest, vormidest ja tehnilistest lahendustest inspireerituna loon kümneid kui mitte sadu visandeid ja kritseldusi, mis vähegi pähe tulevad. Siin on oluline lasta loovusel vabalt voolata ja sirgeldada paberile ka hõljukvoodeid ja kristallidega söögitoole, et leida uusi suundasid ja saada aru, millised lahendused on võimalikud.
Pöörastest ideedest sõelun välja kolm, mis vastavad hetke trendidele, turu ootustele ning on samas ka tootjale võimetekohased. Nendest loon visandite ja fotode abil meeleoluplakatid (moodboard). Paremaks meeleolu tajumiseks on vajadusel abiks ka AI. Valminud 3 inspiratsioonitahvlit sisaldavad ka ideede plusse ja miinuseid, põhjendusi detailide valikule ja üldisele väliskujule või funktsionaalsusele.
Näide ühest analüüsivast meeleolutahvlist.
Kolme meeleoluplakatit esitlen kliendile, põhjendan valikute tagamaid ning näitan, miks just sellised lahendused sobivad kõige paremini nii tarbijale, tootjale kui kliendile. Teise etapi lõpus valime koos kliendiga välja lahenduse, millega edasi tegeleme.
Kavandamine
Kolmas etapp on kavandamine ehk teisisõnu nõuded disainile. Need on eelnevate etappide põhjal välja töötatud kriteeriumid ja pidepunktid, millest edasises töös lähtun. Ka kolmest eelpool mainitud ideetahvlist selgub konkreetne stiil, tehnoloogia ja üldplaan. Kavandamise käigus paika pandud märksõnad kujundavad ja määravad väga suures osas, milline on lõpptulemus.
Prototüüpimine
3D prinditud 1:10 mudelEelnevast mudelist tehtud pilt on AI abil muudetud meeleolupildiks
Prototüüpimine algab visandamise jätkamisega detailsemalt õigeid proportsioone arvesse võttes. Detailide suurusi luues arvestan nii kompositsiooni põhitõdedega, uuringus selgunud teadmiste kui ka ergonoomikaga. Prototüüpimise algusjärgus loon 3D mudeleid, mis väljendavad üldkuju ja funktsionaalsust. Lisaks kasutan ka AI abil piltide loomist, et eseme olemust ruumis paremini tajuda. Piltide loomisel tuginen värviteooriale, mis aitab esemete olulised detailid esile tuua. Lisaks on võimalik printida 3D-s erinevas mõõtkavas väikeseid makette. Klient näeb eseme vormi ja kuju, mille heaks kiitmisel saab vastavalt vajadusele teha ka 1:1 mõõtkavas maketi (penoplast, papp jms), mis aitab hoomata toote suurust. Tooli puhul ka nt istumiskõrgust, kallet ja üldist mugavust. Kogu protsessi käigus on pidev koostöö kliendiga, et saada tagasisidet tehtud tööle.
Penoplastist prototüüp, et tajuda tooli iste nurka, kõrgust ja suurustAI abil visandist genereeritud voodi pilt, et tunnetada paremini toote olemust
Etapi lõpuks valmib arvutis 3D mudel täpsete väliste mõõtude ja proportsioonidega. Kliendil on soovi korral võimalik saada kas soovitud formaadis 3D mudel või gabariitmõõtmetega kolmvaate joonis.
Testimine
Testimise etapis süvenen valmistamise tehnoloogiasse. Mõtlen läbi tootmise üksikasjad, võttes arvesse tootja võimekuse ja eripära. Soovi korral koostan testimise lõpus tehnilised joonised, tooli puhul kangaste šabloonid ja esimese üks ühele õigetest materjalidest prototüübi. Valmib toode, mida saab kasutada, testida, messidel näidata ning koguda väärtuslikku tagasisidet tarbijatelt. Tõenäoliselt on valminud tootel parendamist nõudvaid nüansse. Samas tagab eelneva töö põhjalikkus, et tegemist on pigem pisidetailidega, mida on vaja muuta näiteks tehnilise võimekuse arenedes või uuele sihtrühmale mõeldes (nt istemööbel tuleb teha suurem, sest soovitakse minna USA turule).
Pärast disainiprotsessi
Pärast prototüüp toote valmimist olen valmis klienti vajadusel abistama ka toote tootmisesse juurutamisel, viimast just istemööbli valdkonnas. Ligi 20-aastase pehmemööbli valdkonna kogemuse tulemusel valdan porolooni liimimise erinevaid võtteid, oskan valida sobivaima viisi õmblemiseks ja tean, mis järjekorras pealistada katteid. Minu poolt tootmisesse juurutamise muudab efektiivsemaks ja lõpptulemuse ilusamaks ka eelnev prototüübi valmistamine, mistõttu tajun hästi toote vormist ja eripärast tulenevaid nüansse.
Kokkuvõtteks
Teenusena saab klient tellida iga etapi eraldi, näiteks võib piirduda vaid tööga kuni kolme meeleolutahvlini või 3D mudeli ja gabariitmõõtmetega. Mul on võimekus teha enda töökojas valmis esimene prototüüp. Sellisel juhul tellib klient kõik eelnevad tööd kas korraga või samm-sammult. Samuti pole disainmõtlemise mudel “kivist”, olen valmis alati algusesse tagasi pöörduma, poole pealt uuesti alustama või tegema muudatusi protsessis selgunud uute asjaolude tõttu. Koostöö lõplik maht, hind ja soovitud tulem selgub läbirääkimiste käigus.
Tehisintellekt ehk AI on populaarne mõiste, millest palju räägitakse ja ka mina pole erand. Kuigi teema on uus, on AI “abimehed” võimsad ja nendega töötamine õppimist väärt. Lisaks ChatGPT suhtlusrobotile kasutan ja õpin tundma mitmeid teisi mootoreid, näiteks Bing, Gemini, Prome AI, Vizcom ja teised.
Tehisintellektist on abi taustauuringute läbiviimisel. AI abil märksõnade leidmine muudab konkreetse projekti jaoks info otsimise hõlpsamaks. Samuti lihtsustab AI küsimuste esitamist ja aitab kaasa vastusteni jõudmisel, mida saab seejärel faktide põhjal kontrollida.
Näiteks ettevõttele Koorwood disainitud toote “R” taustauuring näitas väga tõhusalt erinevate töölaudadel olevate esemete (märkmepaberid, äratuskellad jms) mõõtmeid, andes väärt sisendi selle kohta, millised võiksid olla suured disainitavad tooted.
AI on suureks abiks ka meeleolulehtede või visandite loomisel. Enda joonistatud visanditest saab üllatavalt kvaliteetse pildi, mille kaudu klientidele oma ideid ja mõtteid edastada. Samuti toimib see hästi enda mõtete kontrollimiseks.
Näiteks visandasin arvutiga ühe tooli motiivi ilma põhjaliku analüüsi ja ideeta midagi kindlat luua. Stiili või vormi säilimiseks laadisin pildi üles keskkonnas Prome Ai. Käsureale kirjutasin erinevad nõuded ja kriteeriumid ning jõudsin tulemusteni, mida näed alljärgnevatel piltidel.
Kahtlemata pole alati tegemist ideaalsete piltidega ega tehniliselt mõistlike pakutavate lahendustega. Siiski aitavad tänased nutikad abivahendid ideid visuaalselt esitada, muutes seeläbi klientidega ideede jagamise ja tagasiside kogumise lihtsamaks.
Vaadata tasub kindlasti ka postitust “Punane tool”, sealses videos näeb samuti pildigeneraatorite abistavat töötlemist.
Põhiliselt jälgin sotsiaalmeedias disainiga tegelevaid kontosid, mille fookuses on sisekujundus, mööblitootmine, tootedisain, visandamine ja võimas 3D-maailm. Disainimaailmas toimuva jälgimine toob minuni nii ägedad ideed, uudised AI valdkonnast kui ka tõdemuse, et maailmas on väga palju andekaid inimesi, kes loovad inspireerivat disaini.
Arvuti aitab ideid paljudel erinevatel viisidel visualiseerida ja töödelda ning joonistusprogrammid pakuvad mitmeid eeliseid, muutes protsessi tõhusamaks. Kuigi see võib vähendada paberil joonistamise käe kaudu tajutavat tunnetust, on see osaliselt harjumise küsimus ning paremaks saab vaid läbi praktika. Isiklikult tegelen mõlema suuna harjutamisega, nii traditsioonilise kui ka digitaalse joonistamisega. Joonistusprogrammide eeliseks on erinevate ideede töötlemise ja täiustamise kiirus. Arvuti abil joonistades on lihtne korrigeerida vigu ning kasutada kihte, mis lisab võimaluse joonistada erinevaid vorme teineteise peale ning tõhustab töövoogu. Visandamine on vaid üks, kuid oluline osa kogu uute esemete loomise töövoos.
Visandamine on saanud lahutamatuks osaks minu igapäevaelust. Olen seadnud endale mingitel perioodidel eesmärgiks luua vähemalt 2-3 visandit päevas. Pidev harjutamine aitab arendada joonistusoskust ning samuti avab uksi uutele ideedele, võimaldades kujundada nii uut kui ka läbi töötada varasemaid mõtteid.
Visandamine on disaineri jaoks oluline põhioskus, mis võimaldab teistele selgelt edasi anda oma loomingut. Lisaks aitab päevade ja nädalate möödudes saada ülevaate oma mõtetest. Tagantjärele vaadates on võimalik hinnata, millised ideed väärivad süvenemist ja edasi arendamist.
Ma jälgin ka erinevaid sotsiaalmeedia kontosid, mis keskenduvad visandamisele ja selle õpetamisele. Parimate praktikate õppimine aitab mul jõuda kiiremini soovitud oskustasemeni ning avab uusi perspektiive.
Siin, selle platvormi kaudu, plaanin jagada erinevaid visandeid, mis kajastavad minu igapäevaseid ideid. Need hõlmavad nii neid, mis mulle eriti meeldivad, kui ka neid, mis võivad tunduda vähem silmapaistvad, kuid võivad juhtida mind mõne põneva tulevase projekti suunas.
